Digifaili ostmine või oma maali digiversiooni loomine on alles poolel teel. Küsimus, kuidas printida digikunsti kodus, muutub oluliseks siis, kui ekraanil särav pilt peab jõudma paberile, seinale ja päriselt kodu meeleolu kujundama. Õige fail, sobiv paber ning mõned rahulikult tehtud proovitrükid annavad sageli palju kaunima tulemuse kui kiirustades valitud suur väljaprint.

Kodune printimine ei pea tähendama kompromissi. Väiksemad illustratsioonid, akvarellilaadsed motiivid, graafika ja fotokunst võivad kvaliteetsel paberil olla väga veenvad. Samas tasub teada, et paber, tint ja raam on osa tervikust: ükski neist ei saa teise puudusi täielikult peita.

Alusta failist, mitte printerist

Hea trükk algab piisavalt suurest ja õigesti ettevalmistatud failist. Kui digikunst on ostetud allalaaditava failina, kontrolli esmalt, millises mõõdus ja millise kasutusõigusega see kaasa tuli. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud faili võib tavaliselt printida oma koju, kuid seda ei tohi edasi müüa, jagada ega kasutada toodetel ilma autori loata. Kunstniku töö väärtus püsib ka digitaalses vormis.

Trükikvaliteedi puhul räägitakse sageli eraldusvõimest ehk DPI-st. Praktiline eesmärk on 300 DPI lõppmõõdus. See tähendab, et A4 suuruses pildi jaoks, mille mõõt on umbes 21 x 29,7 cm, võiks fail olla ligikaudu 2480 x 3508 pikslit. A3 jaoks on vaja juba umbes 3508 x 4961 pikslit. Mõni kunstiline pilt, näiteks pehme tekstuuriga maal või teadlikult teraline foto, võib ka väiksema eraldusvõime juures hea välja näha. Peente joonte, teksti ja detailse graafika puhul tuleb aga puudus kiiresti nähtavale.

Ära suurenda väikest faili lihtsalt arvutis suuremaks, lootes, et pilt muutub teravamaks. Programm võib piksleid juurde arvutada, kuid kadunud detaili ta tagasi ei loo. Kui soovid suuremat tööd, küsi autorilt suuremat faili või vali algusest peale väiksem trükiformaat.

Vaata üle värviruum ja faili formaat

Koduste printerite ning tavapäraste trükiseadete jaoks on kõige turvalisem värviruum sRGB. Kui fail on loodud mõnes teises värviruumis, võivad punased, sinised või rohelised toonid printides ootamatult muutuda. Eriti ettevaatlik tasub olla väga erksate neoonsete varjunditega, mida ekraan näitab sageli jõulisemalt, kui paber ja tint suudavad edasi anda.

JPEG sobib enamiku valmis kunstiprintide jaoks hästi, kui fail on salvestatud kõrge kvaliteediga. PNG on kasulik läbipaistva taustaga kujunduste puhul. TIFF võib olla hea valik siis, kui töötled oma faili ja soovid säilitada maksimaalset infot, kuid koduseks trükiks ei ole see alati vajalik. Olulisem kui faililaiend on see, et pilt oleks lõppmõõdu jaoks piisavalt suur ja seda ei oleks korduvalt tugevalt kokku pakitud.

Vali paber vastavalt pildi iseloomule

Printeripaber ei ole vaid valge alus. Selle toon, pind ja paksus muudavad pildi tunnetust märgatavalt. Läikiv paber annab värvidele sügavust ja kontrasti, kuid peegeldab valgust ning näpujäljed jäävad sellel kergesti näha. Poolmatt või satiinpaber on sageli hea kesktee: värvid on elavad, kuid pind rahulikum.

Matt paber sobib suurepäraselt joonistustele, graafilistele töödele ja maalireproduktsioonidele, eriti kui soovid pehmet, väärikat tulemust. Akvarellipaberit meenutav tekstuur võib anda digitaalsele maastikule või pintslijäljega kujundusele ilusat materjalitunnet. Samal ajal võib see neelata osa teravusest ja muuta tumedad toonid vähem intensiivseks. Väga detailse foto jaoks ei pruugi tugev tekstuur olla parim valik.

Paberi kaal võiks kunstiprindi puhul olla enamasti vähemalt 180 g/m², sageli on meeldiv 200-300 g/m² vahemik. Õhem kontoripaber sobib proovitrükiks, kuid valmis töö jääb lainelisem, läbikumavam ja vähem pidulik. Kontrolli printeri juhendist, kui paksu paberit see turvaliselt sööta suudab. Paksu kunstipaberi puhul kasuta võimalusel tagumist käsisöötu ja sisesta lehed ükshaaval.

Paber peab sobima ka tinditüübiga. Mõni paber on mõeldud tindiprinterile, mõni laserprinterile. Vale kombinatsioon võib anda tuhmid värvid, ebaühtlase pinna või halvasti kinnituva kujutise. Paberi pakendilt leiab tavaliselt selge märgistuse.

Printer ja tint määravad pildi kestvuse

Kõik koduprinterid ei ole loodud kunstiprintide tegemiseks, kuid see ei tähenda, et hea tulemus oleks võimalik ainult kalli seadmega. Värviline tindiprinter annab väikeste ja keskmiste tööde puhul sageli kõige paindlikuma tulemuse, sest toetab eri paberipindu ning suudab luua pehmeid toonide üleminekuid.

Värvainepõhised tindid võivad olla väga kirkad, eriti läikival paberil. Pigmenttindid on sageli parema valguskindlusega ja sobivad hästi mattidele kunstipaberitele. Tegelik vastupidavus sõltub siiski nii tindist, paberist kui ka sellest, kuhu töö hiljem riputatakse. Otsene päike pleegitab aja jooksul ka kõige hoolikamalt tehtud väljatrükki.

Kui printer on seisnud pikalt kasutamata, tee enne olulist trükki düüside kontroll ning vajadusel puhastus. Värviribad või õrnad jooned ühtlasel taustal viitavad sageli sellele, et tint ei tule prindipeast ühtlaselt läbi. Esimene samm ei ole uue faili otsimine, vaid printeri seisukorra kontrollimine.

Õiged prindiseaded hoiavad värvid puhtana

Prindimenüüs vali kindlasti kasutatavale paberile vastav tüüp. Kui printer arvab, et trükid tavapaberile, kuid tegelikult kasutad paksu matti kunstipaberit, võib tint sattuda paberile vales koguses. Vali kõrge või parim kvaliteet, kui trükid valmis tööd. See võtab rohkem aega, kuid väikese kunstiprindi juures on tulemus ooteaega väärt.

Üks värvihaldusviis peab juhtima kogu protsessi. Lihtsaim kodune lahendus on lasta printeril värve hallata ning vältida samal ajal fototöötlusprogrammis automaatseid lisaparandusi. Kui nii programm kui printer püüavad värve eraldi muuta, võivad toonid minna liiga tumedaks, punakaks või küllastunuks.

Ekraan ei ole neutraalne tõde. Telefon ja arvuti võivad pilti näidata liiga eredalt, sest nende valgus tuleb ekraani seest, paber aga peegeldab ruumi valgust. Vähenda ekraani heledust enne faili hindamist ning vaata valmis trükki päeva- ja toavalguses. Eriti tumedate piltide puhul on mõistlik ekraanil nähtavat veidi heledamaks töödelda, kuid tee seda pigem proovitrüki põhjal, mitte oletuse järgi.

Proovitrükk säästab paberit ja pettumust

Enne A3 või suurema formaadi printimist tee väike kontroll. See ei pea olema kogu pilt. Piisab sellest, kui prindid välja detailse ala, kus on näha nahatoonid, tumedad varjud, hele taevas, õrn joon või oluline värvipind. Nii näed korraga, kas pilt on piisavalt terav, kas toonid on õiged ning kuidas valitud paber kujutist kannab.

Kui tulemus on liiga tume, ära keera kohe printeris kõiki värve heledamaks. Vaata esmalt, kas ekraan oli liiga ere ja kas valitud paberitüüp oli õige. Kui pilt on tuhm, võib põhjus olla matt paber, mis ei anna läikiva pinnaga sama kontrasti. Lahendus võib olla teine paber, mitte tingimata tugevam värviküllastus.

Jäta pärast printimist tööle aega kuivada. Mõnel paberil stabiliseerub toon mõne minuti jooksul, teisel võib kuluda kauem. Ära virnasta värskeid trükke ega puuduta kujutise pinda sõrmedega. Hoia neid tasasel, puhtal alusel.

Mõõt, valge serv ja raam loovad terviku

Digikunsti faili kuvasuhe peab sobima soovitud raamiga. Levinud formaadid nagu 2:3, 3:4, 4:5 ja ruut ei ole omavahel asendatavad ilma kärpimise või valgete äärteta. Kui pilt on näiteks suhtega 2:3, sobivad hästi 20 x 30 cm ja 30 x 45 cm mõõdud. Kui soovid kasutada A4 või A3 raami, tasub failis ette näha valge äär või valida raam, mille passepartuu peidab erinevuse elegantselt.

Valge serv ei ole tehniline hädaabinõu. See võib anda pildile hingamisruumi, tuua esile maalilise motiivi ja teha koduse printimise teadlikumaks. Eriti hästi töötab see väikeste tööde seeriates. Kui soovid pilti raamida, ära suru väljatrükki otse vastu klaasi. Passepartuu või vaheliist aitab vältida niiskusest tekkivat kinnijäämist ning annab tööle näituseväärsema väljanägemise.

Raamivalik sõltub pildist ja ruumist. Hele puit toetab sageli pehmeid loodusmotiive, must raam sobib tugeva kontrastiga graafikale ning rahulik valge võib lasta värvilisel kunstil esile tulla. Kui kahtled, võta kaasa proovitrükk või vähemalt õiges mõõdus väljaprint. Raija Merilä Kodugalerii raamimistöökojas saab näha, kuidas paber, passepartuu ja raam koos pildi iseloomu muudavad.

Hoia valmis tööd nagu kunsti

Kodune kunstiprint püsib kaua ilus, kui sellele anda õige koht. Väldi otsest päikest, niiskeid ruume ja radiaatori vahetut lähedust. Kööki või vannituppa valitud pildi puhul arvesta auru, rasva ja temperatuurimuutustega. Mõnikord on seal parem kasutada raamitud, kaitstud tööd või valida koht, kus pilt ei ole pidevalt niiskuse käes.

Kui prindid mitu pilti korraga, kirjuta faili nimi, kuupäev ja paberitüüp pliiatsiga väga õrnalt tagaküljele. Hiljem on sellest palju abi, eriti kui soovid sama sarja täiendada või leida üles just selle kombinatsiooni, mille värvid kõige paremini õnnestusid.

Kõige meeldivam koduse printimise juures on võimalus proovida: üks motiiv võib mattpaberil mõjuda nagu rahulik joonistus, satiinpaberil aga nagu sügav ja valgusküllane maal. Anna endale luba teha esimene trükk väiksemana, vaadata seda oma päris ruumis ning lasta pildil enne lõpliku koha valimist mõni päev kaasa elada.