Akvarell võib tunduda õrn juba esimesel pilgul – läbipaistev värvikiht, hele paber ja peened toonivahed ei talu hooletust hästi. Ometi ei pea raamitud teos seisma pimedas kapis. Kui tead, kuidas hooldada raamitud akvarelli, saab see tuua koju värvi ja rahu aastateks, ilma et valgus, niiskus või tolm hakkaksid pilti tasapisi muutma.

Akvarelli suurim väärtus ei ole ainult motiivis. Väga palju sõltub sellest, kas paber on jäänud sirgeks, värvid puhtaks ning raam terviklikuks. Hea raamimine kaitseb teost, kuid ka hästi raamitud pilt vajab kodus õiget kohta ja tähelepanelikku käsitsemist.

Kuidas hooldada raamitud akvarelli igapäevaselt

Raamitud akvarelli ei ole vaja sageli puhastada ega ümber tõsta. Tegelikult on kõige parem hooldus rahulik ja stabiilne keskkond. Pilt võiks rippuda kohas, kus õhuniiskus ja temperatuur ei kõigu järsult ning kus sellele ei lange päevade kaupa otsest päikest.

Akvarellivärvid võivad tugevas valguses tuhmuda, eriti kui teos on aastaid samas päikeselises kohas. See ei tähenda, et akvarell peaks asuma hämaras. Hajutatud päevavalgus ja tavapärane ruumivalgus sobivad hästi. Kui ruumis on suur lõunapoolne aken, tasub pilt paigutada aknast eemale, külgseinale või kohta, kus päikest pehmendab kardin.

Kõige problemaatilisemad kohad on radiaatori kohal, kaminast väga lähedal, niiskes vannitoas ning köögis, kus aur ja rasv liiguvad õhus. Ka välissein võib olla keeruline valik, kui sein tundub talvel külm või sinna koguneb kondensniiskust. Paber reageerib niiskusele kiiresti: võib lainetada, venida või saada hallituskahjustusi.

Kui kodus kasutatakse õhuniisutajat, ei pea akvarelli tingimata mujale viima. Oluline on, et niisutaja aur ei jõuaks otse raamitud tööni ning ruum ei muutuks püsivalt niiskeks. Sama kehtib suvekodu kohta, mis seisab talvel pikalt kütmata. Sellises kohas on väärtuslikumad akvarellid mõistlikum hoida stabiilsema kliimaga ruumis.

Valgus ei pea olema vaenlane

Paljud inimesed jätavad akvarelli ostmata kartuses, et seda ei tohi üldse valguse kätte panna. Tegelikult on kunst mõeldud vaatamiseks. Mõistlik eesmärk ei ole vältida igasugust valgust, vaid vältida liigset ja otsest valgust.

Kui soovite väga heleda ruumi seinale panna lemmikakvarelli, võib teost aeg-ajalt ümber paigutada. See annab ka kodule värskema ilme. Teine võimalus on valida sellele koht, kuhu paistab hommiku- või õhtupäike vaid lühikest aega. Eriti tundlikud on heledad sinised, punased ja kollased toonid, kuid värvide vastupidavus sõltub ka kunstniku kasutatud materjalidest.

Klaas aitab kaitsta pinda tolmu ja puudutuste eest, kuid tavaklaas ei tee pilti päikesekindlaks. Seetõttu jääb asukoht alati oluliseks. Kui akvarell on teile tähenduslik, näiteks tellitud portree, mälestusreisilt toodud töö või perele kingitud originaal, tasub selle riputamiskohta valida sama hoolikalt nagu raamigi.

Ärge asetage pilti otse päikese teele

Kõige lihtsam kodune test on jälgida seina ühe päeva jooksul. Kui päikeselaik liigub üle selle koha mitu tundi, valige akvarellile teine sein. Kui valgus on pehme ja kaudne, on koht enamasti sobiv. Valgustingimused muutuvad ka aastaaegadega, seega tasub kevadel ja suvel pilk peale heita.

Tolmu eemaldamine ilma kahju tegemata

Raami ja klaasi võib aeg-ajalt puhastada, kuid ettevaatus on siin väga vajalik. Akvarell ise peab jääma raami sisse puutumata. Ärge kunagi proovige klaasi eemaldada ainult selleks, et paberilt tolmu pühkida – üks vale liigutus võib jätta paberile kriimu, pleki või murdejoone.

Klaasi puhastamiseks kasutage pehmet kuiva mikrokiudlappi. Pühkige õrnalt, ilma tugevalt surumata. Kui klaasil on sõrmejälgi või pritsmeid, pange puhastusvahend alati lapile, mitte otse klaasile. Otse pihustatud vedelik võib valguda raami servade vahele ja jõuda niiskusena passepartuu või paberini.

Puidust või värvitud raami puhul piisab enamasti kuivast lapist. Vältige tugevalõhnalisi mööblipuhastusvahendeid, õlisid ja vahasid. Need võivad jätta raamile ebaühtlase läike ning nende aurud ei ole paberile hea kaaslane. Nikerdatud või reljeefse raami väikestelt pindadelt saab tolmu eemaldada pehme kuiva pintsliga.

Kui raam on kõrgel seinal, ärge puhastage seda ebakindlal toolil tasakaalu hoides. Turvalisem on võtta pilt kahe inimesega maha, asetada see tasasele puhtale pinnale ja panna pärast tagasi. Raamitud akvarelli tõstetakse alati mõlema käega, hoides külgedelt – mitte riputustraadist ega ühest nurgast.

Passepartuu ja tagakülg annavad märku

Akvarelli ümber olev passepartuu ei ole ainult ilus tühi pind. See aitab hoida paberit klaasist eemal. Kui paber puutub vastu klaasi, võivad niiskuse ja temperatuurimuutuste korral tekkida kinnijäämine, lainetus või tumedad kahjustused.

Vaadake teost aeg-ajalt lähemalt. Muret tekitavad kollakad või pruunid täpid paberil, passepartuu servade tumenemine, raamisisene niiskuseudu, hallituselõhn või nähtav lainetus. Ka väikesed putukad raami taga või paberi juures väärivad tähelepanu. Need märgid ei tähenda alati, et töö on pöördumatult rikutud, kuid ootamine olukorda ei paranda.

Paberi loomulik toon võib aastatega veidi muutuda, eriti vanemate tööde puhul. Seda ei pea kohe veaks pidama. Küll aga on oluline eristada ühtlast vananemist järskudest laikudest ja kahjustustest. Kui teos on vana, väärtuslik või emotsionaalselt tähtis, ärge hakake seda kodus lahti võtma. Professionaalne raamija või paberikunsti konservaator oskab hinnata, kas probleem on raamis, niiskuses või paberis endas.

Kui akvarell tuleb seinalt maha võtta

Kolimise, remondi või näitusele viimise ajal saab akvarell kõige kergemini viga. Klaasiga raam ei tohiks liikuda paljalt autos, teki vahel või teiste esemete vastu toetatuna. Eriti ohtlikud on nurgad, sest just sinna koondub löögi jõud.

Väiksema töö jaoks sobib puhas mullikile või pehme pakkematerjal, mille peale pannakse tugev papp. Klaasipind tasub kaitsta eraldi, kuid kleeplinti ei tohi panna otse raamile ega klaasile, kui seda ei ole vaja. Suurema või eriti kalli teose puhul on mõistlik küsida nõu enne transporti, sest pakendamise viis sõltub nii raami kaalust kui ka sihtkohast.

Kui pilt peab paar nädalat remondi tõttu hoiule minema, hoidke seda püstiselt kuivas toas, mitte garaažis, keldris ega pööningul. Ärge ladustage raame tihedalt üksteise vastu. Nii väldite survejälgi ja hõõrdumist. Tagakülg võiks olla puhas ning raam ei tohiks toetuda otse niiskele põrandale.

Mida teha, kui klaas puruneb?

Purunenud klaasi korral ärge raputage raami ega proovige kilde pildi pealt välja kallata. Asetage raam ettevaatlikult tasasele pinnale, kaitske see puhta papiga ja viige hindamiseks asjatundja juurde. Suurim oht ei ole ainult klaasikildudes: raami avamisel võivad paberile sattuda tolm, väikesed killud või niiskus.

Raam on osa teose kaitsest

Akvarelliraam ei pea alati olema uhke või lai. Mõnikord sobib õhuline hele puit, mõnikord sügavama tooniga klassikaline raam. Hoolduse seisukohalt loeb eelkõige, et raam oleks sirge, nurgad kindlad ning pilt korralikult kinnitatud. Raam, mis vajub viltu või mille tagakülg on lahti, ei kaitse teost enam nii, nagu peaks.

Raija Merilä Kodugalerii raamimistöökojas nähakse sageli, et inimesed tulevad abi küsima alles siis, kui paber on juba niiskusest laineline või vana raam hakkab koost lagunema. Tegelikult võib varajane kontroll säästa nii teost kui ka hilisemaid kulusid. Mõnikord piisab tagakülje korrastamisest või kinnituste vahetamisest, teinekord vajab töö uut passepartuud ja paremat kaitset.

Akvarell ei vaja kodus keerulist rituaali. Ta vajab valitud kohta, puhast klaasi, stabiilset õhku ja tähelepanelikku pilku. Kui võtate kord või kaks aastas aega, et vaadata oma pilte mitte ainult imetluseks, vaid ka nende seisukorra märkamiseks, jääb kunst teie kodus elavaks ja hoitud kaaslaseks.