Sama diivan, sama seinavärv ja sama lamp võivad olla paljudes kodudes. Originaalkunst kodu sisekujunduses on seevastu detail, mis teeb ruumist päriselt omaniku nägu. Pintslijälg, paberi tekstuur, kunstniku valitud värvitoon või motiiv kannavad kohalolu, mida ei saa mööblipoest kaasa võtta. Teos ei pea olema suur ega kallis, et muuta tuba meeldejäävaks – tähtsam on, et see kõnetaks vaatajat veel ka siis, kui esialgne sisustusvaimustus on möödas.

Originaalteose valimine ei ole eksam kunstiajaloos. See on kohtumine pildi ja ruumi vahel. Mõnikord leiab õige maali inimene, kes tuli galeriisse hoopis raamimist tellima, ning mõnikord kasvab otsus rahulikult mitme külastuse jooksul. Mõlemad viisid on õiged.

Miks valida originaalkunst kodu sisekujunduses?

Originaalkunstis on alati midagi kordumatut. Isegi siis, kui kunstnik käsitleb sama maastikku või lillemotiivi mitmes töös, erinevad värvide segunemine, kompositsioon ja töö meeleolu. Kodus tähendab see, et seinal ei ole lihtsalt sobivas toonis pilt, vaid teos, millel on oma lugu ja autor.

See ei tähenda, et iga sein peaks olema täidetud maalidega. Vahel mõjub üks hästi valitud akvarell rahulikus magamistoas tugevamalt kui terve galerii juhuslikke pilte. Teises kodus võib just mitmest väikesest graafilisest lehest koosnev rühm anda esikule rütmi ja külalistele esimese jututeema. Valik sõltub ruumi suurusest, valgusest, kodu üldisest iseloomust ja sellest, kui palju visuaalset energiat soovite enda ümber tunda.

Originaalkunsti väärtus ei ole ainult esteetiline. Teose valimine toetab kunstnikku ja hoiab elus kultuuriruumi, kus sünnivad näitused, kohtumised ning uued ideed. Kui maal jääb koju aastateks, hakkab see sageli tähistama ka eluperioodi: kodu loomist, olulist reisi, kingitust või lihtsalt hetke, mil julgeti valida midagi isiklikku.

Alustage seinast, mitte värvikaardist

Levinud soovitus on valida kunst alles siis, kui kõik padjad, vaibad ja kardinad on paigas. Tegelikult võib hea teos olla hoopis sisekujunduse alguspunkt. Maalist võib leida tooni, mida korrata väikeses vaasis, tugitoolis või tekstiilis. Nii ei muutu kodu ühevärviliseks, vaid tervik saab loomuliku sideme.

Enne valimist tasub vaadata seina ausalt. Kui lai on vaba pind? Kui lähedalt pilti enamasti vaadatakse? Kas teose kõrval on tugev aken, tume mööbel või juba mõni teine tähelepanu nõudev objekt? Suur maal vajab enda ümber hingamisruumi. Väike töö võib aga suurel tühjal seinal kaduma minna, kui seda ei koonda teiste piltidega läbimõeldud rühmaks.

Hea praktiline võte on lõigata paberist välja teose ligikaudse mõõduga ristkülik ja kinnitada see ajutiselt seinale. Nii saab enne ostu hinnata proportsiooni. Pildistage sein ka telefoniga tavapärases päeva- ja õhtuvalguses. Mõni toon, mis galeriis mõjus vaikne, võib teie kodus olla palju intensiivsem – või vastupidi.

Suur formaat või väike üllatus?

Suureformaadiline õlimaal sobib sageli elutoa või avara söögitoa keskseks teoseks. Selle mõju on tugev ning ruum võib vajada vähem muid dekoratiivseid elemente. Kui sein on aga kitsas, näiteks koridoris või raamaturiiuli kõrval, võib vertikaalne maal või graafiline töö olla palju loomulikum valik.

Väikesi töid ei tasu alahinnata. Need sobivad hästi kohtadesse, kus inimene peatub lähedal: kirjutuslaua juurde, lugemisnurga kohale, esikusse või magamistoa seinale. Väike originaal võib olla intiimne nagu isiklik märkus ruumis. Selle vaatamiseks tuleb lähemale astuda ja just see loob teistsuguse suhte kui üle toa nähtav suur maal.

Valige meeleolu, mitte ainult sobiv värv

Värvide kooskõla on kasulik, kuid ainult sellele tuginedes võib tulemus jääda liiga etteaimatavaks. Kui teie elutoas on hallid ja beežid toonid, ei pea kunst tingimata olema hall-beež. Sügav sinine, päikeseline kollane või punase varjundiga abstraktne töö võib olla ruumi vajalikuks elavaks aktsendiks.

Pigem küsige, mida tahate selles ruumis tunda. Kas köök võiks olla rõõmsam ja vabam? Kas magamistoas soovite vaikset, õhulist või loodusele lähedast meeleolu? Kas tööruum vajab keskendumist või loomingulist tõuget? Maastik võib anda avarust, portree kohalolu, abstraktne maal liikumist ja värvienergiat. Need on üldised lähtekohad, mitte reeglid – mõnele inimesele annab just tugev abstraktsioon magamistoas rahu.

Kunsti puhul tasub usaldada ka esimest reaktsiooni, kuid sellele võiks anda aega. Kui teos jääb pärast vaatamist mõttesse, on see hea märk. Kodus näete seda iga päev ning pilt, mis ainult „sobib”, võib kiiresti märkamatuks muutuda. Pilt, mis tekitab kerge küsimuse või rõõmu, kasvab ajaga sageli väärtuslikumaks.

Õige paigutus annab teosele kaalu

Kõige tavalisem riputamisviga on liiga kõrge asukoht. Koduses ruumis võiks teose keskpunkt paikneda enamasti silmade kõrgusel, umbes 145-155 sentimeetrit põrandast. Kui maal läheb diivani, kummuti või voodipeatsi kohale, tuleb arvestada ka mööbli ja pildi omavahelise suhtega: teos ei peaks näima, nagu ta hõljuks mööblist liiga kaugel.

Ühe maali puhul on rahulik paigutus sageli parim. Mitme teose puhul tasub enne seina aukude tegemist laduda kompositsioon põrandale või märkida paberitega seinale. Rühma ei pea moodustama ühesugustes raamides tööd. Ühtsuse võib luua motiiv, värv, tööde vaheline õhuruum või näiteks kõigi teoste sarnane paigutusjoon.

Ka ruumi funktsioon määrab palju. Söögilaua kohal võiks kunst olla nähtav, kuid mitte nii madalal, et tooli tõstmine seda ohustaks. Esikus peab teos taluma sagedast möödumist. Vannitoas ja väga niiskes ruumis tuleb eriti hoolikalt mõelda materjalidele ning paigutada paberil tööd eemale otsesest niiskusest. Otsene päike ei ole hea ei õlimaalile, akvarellile ega graafikale, sest pika aja jooksul võivad värvid muutuda.

Raam ei ole kõrvaldetail

Raam on osa teose esitusest. See võib anda akvarellile õhku, tuua graafilise töö joone paremini esile või siduda õlimaali mööbliga. Samas ei pea raam tingimata kordama kõiki kodu puittoone. Liiga täpne sobitamine võib teha tulemusest jäiga, samal ajal kui rahulik must, naturaalne puit või peenike metalltoon võib töötada mitmesugustes interjöörides.

Paberil teoste puhul on tähtis, et töö oleks korrektselt paigutatud ja kaitstud. Passepartout annab pildile ruumi ning aitab vaataja pilgul keskenduda kujutisele. Õlimaal võib seevastu mõjuda hästi nii raamiga kui ilma, sõltuvalt lõuendi servadest, maali laadist ja ruumi stiilist. Kaasaegne, jõulise pintslikirjaga töö ei vaja alati ehitud raami, klassikalisem kompositsioon võib aga raamiga saada juurde väärikust.

Raija Merilä Kodugalerii ühendab kunstiteoste valiku ja Ilkka Porkka raamimistöökoja kogemuse. See on kasulik just siis, kui soovite näha maali enne ostu ning arutada samas, kuidas see teie seinal kõige paremini mõjuks. Raamivalikut ei pea tegema kiirustades – hea lahendus sünnib teose, kodu ja omaniku maitse koosmõjus.

Kunst ei pea jääma ainult elutuppa

Elutuba on loomulik koht suuremale teosele, kuid kunst võib tuua rõõmu ka sinna, kus päev tegelikult toimub. Köögis võib väike värvikas graafika muuta hommikukohvi erksamaks. Trepihallis saab piltide rida jutustada lugu, mis avaneb samm-sammult. Kodukontoris võib olla teos, mida ei valita külaliste muljetamiseks, vaid iseenda mõtete kogumiseks.

Lastega kodus ei pea kunstist loobuma. Pigem võiks valida kindlama riputuse, läbimõeldud koha ja teose, mille läheduses on turvaline liikuda. Kunst ei ole muuseumisilt seinal, mida ei tohi vaadata. See on osa elavast kodust ning võib anda ka lastele võimaluse küsida, märgata ja oma maitset kujundada.

Kui otsus tundub suur, alustage ühest teosest. Valige pilt, mille poole käsi ja pilk ikka tagasi lähevad, laske see korralikult raamida ning andke sellele kodus oma koht. Mõne aja pärast näitab ruum ise, kas ta vajab kõrvale vaikset kaaslast, värvilist vastandit või lihtsalt rohkem vaba seina.