Kui pilt on lõpuks välja valitud, raam sobib ja passepartuu toon paigas, jääb sageli õhku üks viimane küsimus – kas valida muuseumiklaas pildiraamile või piisab tavalisest klaasist? Just see otsus mõjutab väga palju seda, kuidas teos seinal mõjub. Mõnikord on vahe tagasihoidlik, mõnikord muudab õige klaas kogu töö nähtavust nii palju, et pilt hakkab lihtsalt paremini elama.

Raamimisel keskendutakse arusaadavalt sageli liistule, värvile ja üldmuljele. Klaas jääb tagaplaanile, kuigi just see on esimene pind, mida vaataja näeb. Kui klaas peegeldab akent, lampi või tervet tuba, siis ei pääse pildi enda toonid, joon ja detailid mõjule. Seepärast küsitaksegi üha sagedamini muuseumiklaasi kohta – eriti siis, kui raamida soovitakse graafikat, akvarelli, fotot või muud paberil teost.

Mis on muuseumiklaas pildiraamile?

Muuseumiklaas on spetsiaalne raamimisklaas, mille suur eelis on väga vähene peegeldus. See tähendab, et pilti on lihtsam vaadata eri nurkadest ja erinevas valguses. Kui tavaline klaas võib muuta seinal oleva töö justkui läikivaks pinnaks, siis muuseumiklaas jätab mulje, et vaataja ees on rohkem pilt ise, mitte klaas selle ees.

Sageli hinnatakse muuseumiklaasi just seetõttu, et see toob värvid ja detailid nähtavamale. Õrnad toonivahed, peened jooned ja pildi pind tulevad paremini esile. Eriti hästi märkab seda tööde puhul, kus nüanss loeb – näiteks graafikas, joonistuses, akvarellis või vanemas paberimaterjalis.

Muuseumiklaas ei ole lihtsalt luksuslik lisavalik. Õige teose puhul võib see olla väga põhjendatud otsus, sest raamimise eesmärk ei ole ainult pilt seina saada, vaid aidata teosel mõjuda nii, nagu see on mõeldud mõjuma.

Millal tasub valida muuseumiklaas pildiraamile?

Kõige sagedamini tasub muuseumiklaasile mõelda siis, kui raamite väärtuslikumat originaalteost või tööd, mida soovite aastaid hästi säilitada ja nautida. Kui tegemist on kingituseks mineva pildiga, kodu keskse seina kujundusega või tööga, millel on emotsionaalne väärtus, siis on loomulik küsida, kas veidi parem lõpptulemus on seda lisainvesteeringut väärt.

Samuti on muuseumiklaas hea valik ruumidesse, kus on palju loomulikku valgust või kus valgustid jäävad pildi pinnale peegelduma. Elutuba suurte akendega, trepihall, kohvik, büroo või avalik ruum võivad olla kohad, kus tavalise klaasi peegeldus muutub kiiresti häirivaks. Sellises keskkonnas paistab muuseumiklaasi eelis eriti selgelt välja.

Paberil teoste puhul on klaas üldse tähtis osa raamimisest. Akvarell, graafika, foto, illustratsioon ja diplom vajavad enamasti kaitset tolmu, niiskuse ja puudutuste eest. Kui juba kasutada klaasi, siis tasub vähemalt kaaluda, kas parem nähtavus muudab teose kogemust märgatavalt. Väga sageli muudab.

Millal tavalisest klaasist piisab?

Siin ei ole ainult üks õige vastus. Kõik tööd ei vaja muuseumiklaasi ning iga raamimistöö puhul tuleb vaadata nii teost, ruumi kui ka eelarvet. Kui raamite lihtsamat plakatit, vahetuva sisuga postrit või pilti ruumi, kus peegeldus ei häiri, võib tavaline klaas olla täiesti mõistlik valik.

Ka siis, kui eesmärk on leida ilus ja korrektne lahendus soodsama hinnaga, ei ole tavaklaas sugugi halb. Hästi valitud raam ja korralik teostus annavad juba iseenesest tugeva tulemuse. Muuseumiklaas ei tee nõrgast raamimisest head tööd, küll aga võib väga hea raamimise veel paremaks muuta.

Just siin ongi tähtis aus nõustamine. Mõnikord tasub lisada kvaliteeti klaasi arvelt, mõnikord hoopis valida parem raamiliist või sobivam passepartuu. Hea raamimine ei sünni sellest, et valitakse alati kõige kallim variant, vaid sellest, et valitakse teose jaoks õige variant.

Mida silm tegelikult näeb?

Raamimise juures tehakse otsuseid sageli näidiste põhjal, kuid klaasi mõju on kõige lihtsam mõista päris näite ees. Kui võrrelda sama pilti tavalise klaasi ja muuseumiklaasiga, märkab vaataja enamasti kohe erinevust. Tavalise klaasi puhul näeb ta sageli esmalt ruumi peegeldust. Muuseumiklaasi puhul liigub pilk kiiremini teosele endale.

See ei tähenda, et muuseumiklaas oleks täiesti nähtamatu või et see lahendaks kõik valgusolud. Kui pilt ripub keerulises kohas, otse tugeva valgusallika vastas, mõjutab tulemust endiselt ka paigutus. Kuid peegeldus väheneb sedavõrd, et vaatamiskogemus muutub mugavamaks ja rahulikumaks.

Kunsti puhul on see väga suur asi. Teos ei peaks võistlema akna, laelambi ega vastas oleva mööbliga. Kui raamitud töö hakkab ruumis omaette kõnelema, siis on raamimine oma eesmärgi täitnud.

Kellele on muuseumiklaas eriti hea valik?

Muuseumiklaas sobib hästi inimestele, kes ostavad originaalkunsti ja soovivad, et selle esitus oleks võimalikult puhas. See on hea valik ka kollektsionäärile, kunstnikule oma tööde esitamiseks ning sisekujundajale, kes soovib vältida läikivaid peegeldusi rahulikus interjööris.

Sageli hindavad seda valikut ka need, kes on juba korra näinud erinevust oma kodus. Esimese töö puhul võib tunduda, et klaas on lihtsalt klaas. Teise või kolmanda töö juures muutub silm nõudlikumaks. Kui kunst hakkab kodus või tööruumis järjest rohkem rolli mängima, muutub ka raamimise kvaliteet tähtsamaks.

Ka kingituse puhul võib muuseumiklaas olla läbimõeldud otsus. Kui raamite näiteks mälestusväärset graafilist lehte, väärt fotot või isikliku tähendusega teost, on kena, kui kingisaaja näeb pilti ilma segavate peegeldusteta. See jätab tervikust viimistletud mulje.

Hind ja väärtus ei ole sama asi

Muuseumiklaasi puhul jõutakse paratamatult hinnani. See on kallim kui tavaline klaas, ja seda tulebki öelda otse. Küsimus ei ole aga ainult hinnas, vaid väärtuses. Kas see konkreetne teos, see ruum ja see kasutusviis õigustavad paremat nähtavust ning viimistletumat tulemust?

Mõne töö puhul on vastus selgelt jah. Mõne puhul ei ole vahe praktilises kasutuses piisavalt suur. Kui kodus vahetatakse pilte sageli või raamitud töö on pigem ajutine sisustuselement, võib soodsam lahendus olla täiesti mõistlik. Kui aga pilt on valitud pikaks ajaks ja sellel on kunstiline või isiklik väärtus, siis on muuseumiklaas sageli valik, mida hiljem ei kahetseta.

Hea raamija ei suru kallimat varianti peale, vaid aitab näha erinevust ja otsustada rahulikult. Just nii sünnib usaldus ja just nii leitakse lahendus, mis teenib teost, mitte ainult hinnakirja.

Kuidas õige otsus teha?

Kõige parem on lähtuda kolmest küsimusest. Esiteks, milline on teos ise – kas tegemist on originaali, repro, foto või plakatiga? Teiseks, kuhu see läheb – kas valgusolud on keerulised või pigem rahulikud? Ja kolmandaks, kui oluline on teile see, et pildi vaatamisel oleks võimalikult vähe peegeldust?

Kui nendele küsimustele ausalt vastata, hakkab valik enamasti ise selginema. Mõni klient teab kohe, et tahab parimat võimalikku esitust. Mõni soovib head ja tasakaalukat lahendust mõistliku hinnaga. Mõlemad soovid on täiesti õiged.

Raamimist ei tasu võtta kui pelgalt tehnilist viimast sammu. See on osa sellest, kuidas kunst ruumi jõuab. Veebilehel raijamerilakodugalerii.ee näeme iga päev, kui palju võib õige raam ja õige klaas teose üldmuljet muuta. Vahel on erinevus vaevumärgatav, vahel otsustav.

Kui te pole varem muuseumiklaasi proovinud, tasub seda vähemalt võrrelda. Mitte trendi pärast, vaid selleks, et pilt saaks olla pilt – mitte peegeldav pind selle kohal. Ja kui kunst on kord juba teie seinale jõudnud, võiks ta seal ka päriselt nähtav olla.