Maal võib kodus tunduda täpselt õige juba esimesel pilgul, kuid enne ostu tasub küsida üks rahulik ja vajalik küsimus: mida me selle teose päritolu kohta tegelikult teame? Kunstiteose autentsuse kontrollimise juhend ei ole mõeldud ainult suurte nimede ja kallite oksjonitööde jaoks. See aitab ka siis, kui valite oma koju tundmatu autori maali, pärite pildi sugulaselt või kaalute internetis nähtud teose ostmist.

Autentsus ei tähenda ainult seda, kas signatuur lõuendil on ehtne. See hõlmab teose autorit, valmimisaega, omanikulugu, materjale ja seda, kas töö on originaal, autoritööna valminud graafika, reproduktsioon või hilisem koopia. Mida kõrgem on hind või tuntum autor, seda põhjalikum peab olema kontroll. Samas ei pea iga väikese ostu puhul tellima laboriuuringut. Hea ostuotsus sünnib sageli tähelepanelikest küsimustest, usaldusväärsetest dokumentidest ja ausast müüjast.

Alustage teose ja müüja loost

Kõige lihtsam kontroll algab vestlusest. Küsige, kust teos pärineb, kelle käes see varem oli olnud ning millal müüja selle omandas. Selge ja loogiline lugu ei tõesta veel autentsust, kuid annab aluse edasiseks kontrolliks. Kui müüja oskab näidata ostutšekki, varasemat müügilepingut, näitusekutset, kindlustusdokumenti või kirjavahetust autoriga, on see väärtuslik osa teose loost.

Päritolulugu ehk provenients peaks võimaluse korral moodustama ajajoone. Näiteks võis maal olla ostetud kunstnikult, liikuda pere kogusse ja jõuda sealt praeguse müüjani. Ajajoones võivad olla lüngad, eriti vanemate teoste puhul. Lünk ei muuda tööd automaatselt kahtlaseks, kuid põhjendamata vastuolud vajavad selgitust.

Müüja usaldusväärsust hinnake sama hoolikalt kui teost ennast. Kas tegemist on galerii, koguja, kunstniku, pärija või juhusliku edasimüüjaga? Professionaalne müüja ei pea iga küsimuse vastust peast teadma, kuid ta peaks olema valmis jagama olemasolevat teavet, lubama teost lähemalt uurida ning vormistama müügi korrektselt.

Signatuur on vihje, mitte tõend

Paljud ostjad vaatavad kõigepealt allkirja. See on loomulik, kuid signatuur üksi ei kinnita autorlust. Seda saab kopeerida, hiljem lisada või valesti tõlgendada. Mõne kunstniku signatuur muutus aastate jooksul, mõni autor ei signeerinud kõiki töid ning graafikas võib olla pliiatsisignatuur koos tiraažinumbriga.

Võrrelge signatuuri usaldusväärsete näidetega, kuid ärge tehke otsust ainult ekraanipildi põhjal. Vaadake tähekuju, joone survet, värvi või pliiatsi kulgu ning allkirja asukohta. Sama tähtis on küsida, kas teose tagaküljel on pealkiri, kuupäev, pühendus, galerii kleebis, raamija märge või näitusesilt. Need detailid võivad toetada teose lugu palju rohkem, kui esmapilgul paistab.

Tagakülje puhul tasub olla ettevaatlik ka teises suunas. Vanana mõjuv kleebis või kulunud raam ei ole automaatselt vana teose tõend. Raame vahetatakse, lõuendeid pingutatakse ümber ning silte saab teisaldada. Hea raamimine aitab teost kaitsta ja esile tuua, kuid raam ja kunstiteos võivad olla eri ajastutest.

Originaal, graafika või reproduktsioon?

Sõna „originaal” kasutatakse kunstimaailmas mitmes tähenduses. Õlimaal ja akvarell on enamasti ainukordsed teosed. Graafika puhul võib originaal olla tiraažis valminud leht, näiteks kuivnõel, ofort, litograafia või serigraafia, kui kunstnik on osalenud trükiprotsessis ning töö vastab kokkulepitud tiraažile. Tiraažimärge nagu 12/50 tähendab tavaliselt kaheteistkümnendat lehte viiekümnest.

Reproduktsioon on seevastu pildi mehaaniline või digitaalne koopia. See ei tee seda tingimata dekoratsioonina vähem meeldivaks, kuid hind, kirjeldus ja ostja ootus peavad olema ausad. Vaadake luubiga pinda: digitrükil võib näha korrapärast punktmustrit, samal ajal kui maalil on värvikihid, pintslijäljed või muud materjalile omased märgid. Ka siin on erandeid – kvaliteetsed kunstiprindid ja segatehnikad võivad olla teadlikult loodud piirialale.

Vaadake teost lähedalt ja heas valguses

Teose seisukord ei vasta küsimusele, kes selle tegi, kuid see võib anda vihjeid. Õlimaalil võivad aja jooksul tekkida krakleevõrgustikud, lõuend võib olla kulunud ning paberil võib esineda toonimuutusi. Need märgid peavad sobima kokku väidetava vanuse, tehnika ja säilitamislooga. Liiga ühtlaselt „vana” pind või värske värvikiht väidetavalt sajandivanusel maalil on põhjus lisaküsimusteks, mitte koheseks süüdistuseks.

Võimalusel vaadake teost loomulikus külgvalguses. Nii tulevad esile värvipinna reljeef, parandused, ülemaalimised ja kahjustused. Küsige otse, kas tööd on restaureeritud. Professionaalselt tehtud konserveerimine ei ole puudus, kui see on teada ja korrektselt dokumenteeritud. Varjatud kahjustus võib aga mõjutada nii väärtust kui ka seda, kuidas teost tulevikus eksponeerida.

Internetifoto on hea esimene tutvus, kuid kehv lõplik tõend. Värvid võivad olla töödeldud, mõõtkava eksitada ning lõuendi või paberi pind jääda nähtamatuks. Kui ostate teost fotode järgi, paluge lisaks üldvaatele detailpilte signatuurist, tagaküljest, nurkadest ja võimalikest kahjustustest. Küsige täpsed mõõdud nii teosel kui raamil.

Dokumente tuleb lugeda, mitte ainult kaasa saada

Sertifikaat võib olla kasulik, kuid pelgalt sõna „autentsussertifikaat” ei taga midagi. Vaadake, kes dokumendi väljastas, millal see koostati ja millel hinnang põhineb. Kõige tugevam on dokument, mis seob teose selgelt konkreetse autoriga ning sisaldab pilti, mõõte, tehnikat, signatuuri kirjeldust ja väljaandja kontaktandmeid.

Tuntud kunstnike puhul võivad olulised olla teose kataloogid, arhiivid, sihtasutused või autori pärandit haldavad eksperdid. Mõne autori loomingu kohta ei ole täielikku kataloogi olemas ning siis tuleb hinnang koostada mitme tõendi koosmõjul. Ekspertiis on asjatundlik arvamus, mitte alati absoluutne kohtuotsus. Ka ekspertide seisukohad võivad uute andmete ilmnemisel muutuda.

Hoidke alles ka oma ostudokumendid. Arvel või lepingus võiks olla autori nimi, teose pealkiri või kirjeldus, tehnika, mõõdud, valmimisaeg juhul kui see on teada, hind, kuupäev ning müüja andmed. Kui töö on esitatud kui originaal, võiks see olla sõnaselgelt kirjas. Selline dokument kaitseb nii ostjat kui müüjat ning aitab tulevikus kaasa teose päritoluloole.

Millal küsida sõltumatut ekspertiisi?

Ekspertiisi tasub kaaluda siis, kui teose hind on märkimisväärne, autor on tuntud või päritolulugu on ebaselge. Samuti siis, kui teose omadused ei sobi väidetava autori tavapärase käekirja, tehnika või ajastuga. Sõltumatu spetsialisti arvamus on eriti mõistlik enne suuremat ostu, pärandvara jagamist või kindlustusväärtuse määramist.

Ekspertiis võib hõlmata stiililist võrdlust, materjalide uurimist, ultraviolettvalgust, infrapunafotot või laborianalüüsi. Kõik meetodid ei ole igal juhul vajalikud ega majanduslikult põhjendatud. Näiteks tundmatu kohaliku kunstniku väikese akvarelli puhul võib autoriga seotud kirjavahetus, galerii ostudokument ja töö veenev võrdlusmaterjal olla piisav. Tundmatu päritoluga hinnalise klassiku puhul on vaja palju rangemat tõendibaasi.

Märgid, mille puhul tasub ost peatada

Üksik ebamugav detail ei tähenda võltsingut, kuid mitme märgi koosmõju peaks ostjat pidurdama. Eriti ettevaatlik tasub olla, kui:

• müüja keeldub näitamast teose tagakülge või olemasolevaid dokumente;
• teose päritolulugu muutub vestluse käigus või sisaldab suuri seletamata lünki;
• hind on tuntud autori töö kohta ebaharilikult madal ja põhjendus jääb häguseks;
• signatuur, materjalid või tehnika ei sobi väidetud ajaga;
• ostjat survestatakse kohe tasuma, väites, et kontrollimiseks aega ei ole.

Rahulik müüja mõistab, et kunstiteose ostmine on sageli emotsionaalne, kuid samal ajal kaalutletud otsus. Kui küsimustele vastamine tekitab pahameelt, on täiesti lubatud tehingust loobuda.

Autentsus ja väärtus ei ole sama asi

Ehtne teos ei ole automaatselt väärtuslik suurtes summades ning dokumentideta töö ei pruugi olla kunstiliselt tähtsusetu. Väärtust mõjutavad autori tuntus, teose kvaliteet, haruldus, seisukord, näituseajalugu ja nõudlus. Koduseinu rikastava töö puhul võib kõige olulisem olla see, et teos kõnetab teid ning müügi kirjeldus on aus.

Eestis ostetakse palju kunsti otse kunstnikelt, ateljeedest ja galeriidest. See on hea võimalus saada koos tööga kaasa selge lugu. Kui võimalik, küsige kunstnikult teose pealkirja, tehnikat, valmimisaastat ja hooldussoovitusi. Pildistage töö enne koju viimist ning säilitage suhtlus. Need lihtsad sammud võivad aastate pärast olla sama väärtuslikud kui ametlik paber.

Raija Merilä Kodugalerii kogemuses küsivad ostjad üha sagedamini teose päritolu, tehnika ja raamimise kohta ning see on tervitatav areng. Hästi esitatud kunstiteos väärib sama hoolikat tähelepanu nagu selle valimine. Raamimise käigus tasub hoida alles teosega kaasa tulnud sildid, märkmed ja dokumendid, mitte peita neid sahtlipõhja.

Kui teos pakub rõõmu, kuid mõni oluline küsimus jääb vastuseta, ärge laske kiirustamisel otsustada. Kunsti juurde kuulub ka aega võtta: vaadata, küsida, võrrelda ja lasta teosel oma lugu rahulikult avada.